Komunidade Aldeia Luturu Kontinua Halo Rezisténsia Hasoru Distánsia Dook Atu Asesu Bee Mos

Situasaun jerál Aldeia 

Luturu Bazeia ba ekipa MDI ninia vizitasaun ba Municipiu Lautein Postu Luro Suku Wairoke Aldeia Luturu hó ninia total uma kain 64 no total populasaun ema na’in 100, ne’ebé hahú tinan 1999 to’o ohin loron seidauk asesu dezenvolvimentu infrastrutura báziku husi Estadu Timor – Leste. infrastrutura sira mak hanesan bee mos, Postu Saúde, uma eskola, eletrisidade no Estrada. Mezmu Aldeia Luturu direitu la asesu dezenvolvimentu infrastrutura báziku, maibé bainhira komunidade ho total ema na’in 100 hakarak atu asesu tenke lao entre distánsia kilómetru 5 to’o 6 mak foin asesu Postu Saude no uma eskola.
Komunidade Aldeia Luturu hó total Populasaun 100 bainhira asesu be’e mos iha be’e matan tenki funu hasoru sae foho tun foho hó entre distansia ± 600 metru lor –loron. 
Rezultadu ne’e sita bainhira ekipa MDI dada lia hó Senor Joao Asaluturu iha ninia residensia, bainhira Senor Joao Asaluturu hato’o ninia sentimentu katak ukun an ne’e iha sidade Nivel Nasional no Municipiu ami iha area remotas ami sei halo funu hasoru buat hotu. Nomos ninia espresaun hó pergunta katak ami povu ki’ik ninia ukun an lolos mak ida ne’ebé? 
Komunidade Aldeia Luturu Partisipa dezenvolvimentu PNDS 

Komunidade Aldeia Luturu ativu hodi partisipa dezenvolvimentu liu husi implementasaun mekanismu Polítika PNDS no PDIM, hahu iha tinan 2012 to’o 2019, planu perioridade konsege eskoila hanesan be’e mos, estrada no eletrisidade maibe perioridade hirak ne’e nungka pasa iha prosesu verifikasaun tekniku ba Nivel Suku no Postu. Tamba ne’e uma kain 64 senti iha hela evolusaun ba izolasamentu nia laran. 
Ekipa MDI dada lia hó senor Hermenegildo Quintao nudar intelektual tradisional ne’ebé sempre iha korajen makas hodi partisipa dezenvolvimentu iha nivel Suku maibe Aldeia Luturu ninia planu perioridade ne’ebé eskoila nungka pasa iha prosesu tais to’o ohin loron. Senor Hermenegildo Quintao nudar Joven ida ne’ebé iha korajen atu halo mudansa maibe kuinesementu ladun klean ba sistema Polítika dezenvolvimentu liu husi Polítika PNDS, nia konta istoria badak kona ba komunidade ninia partisipasaun programa PNDS iha siklu sosializasaun ba periodu 2020 no Lideransa Aldeia, Delegado Aldeia hó reprezentante komunidade balun partisipa iha prosesu sosializasaun, Parte komunidade balun rona ona planu despeza hó montante $ 31, 800.00 ne’ebé aloka ona liu husi Programa PNDS ba Suku Wairoke ba periodu 2020. Nune’e parte lideransa Aldeia sira nomos reprezentante komunidade eskoila tan perioridade be’e mos no estrada rural. Maibe iha fase verifikasaun detaillu konsege pasa ona perioridade be’e mos nudar opsaun ne’ebé estrategiku liu. Maibe to’o iha prosesu verifikasaun tekniku be’e matan ne’ebé atu kanaliza iha potensia risku amiasa husi mota. 
Observasaun be’e matan Watuina no Boeoma 

Ekipa MDI hafoin rona informasaun husi Senor Hermenegildo Quintao no reprezentante komunidade Aldeia Luturu halao kedan prosesu verifikasaun iha terenu ba data 27 Setembru 2020 hodi halao verifikasaun ba be’e matan Watuina situasaun hatudu laiha risku, tamba entre be’e matan Watuina do’ok malu hó mota Watuina, tuir observasaun katak entre be’e matan no mota ninia natural nune’e kedan desde beila ninia tempu, no be’e matan hó mota lao tuir ninia fatin . 
Senor Pedro Carvalho fó observasaun katak situasaun entre be’e matan no mota laiha mudansa desde tempu Portuguesa to’o ohin loron. Nune’e mos senor Pedro Carvalho konta istoria katak be’e matan Watuina iha tinan 30 liu ba be’e matan Watuina ninia kapasidade makas bainhira komunidade sira sei utliza no sei hamos kada periodu. Maibe kuaze tinan 30 ba kotuk komunidade la utiliza ona no deskonfia ai-tahan no rai mak taka ona, maibe bainhira hamos ona be’e matan ne’e ninia kapasidade sei makas. Senor Pedro Carvalho mos fó observasaun katak be’e ne’ebé mosu iha mota Watuina laran ne’e mai husi be’e matan Watuina tamba mota Watuina ne’e mota Provizoriu bainhira laiha udan . 
Rezultadu kapasidade be’e matan Watuina no Boeoma 

Entre ekipa MDI no Reprezentante komunidade mos kolekta informasaun kona ba kapasidade be’e matan Watuina hó ninia forsa debitu tuda detiku 9 to’o 10 hetan litru 1 signifika minute 1 hetan litru 6 X minute 60, hetan litru 360 . No litru 360 x oras 24 = hetan litru 8460 . bainhira kanaliza Potensia be’e matan Watuina, ninia potensia atu halao kanalizasaun hó sistema grafitasaun tamba Possisaun be’e matan iha foho leten no komunidade hela fatin iha rai tetuk ka (dataran rendah) . no entre distansia be’e matan Watuina no komunidade ninia hela fatin tuir dadus survey distansia ± metru 981. 
Ekipa MDI no reprezentante komunidade kontinua identifika no kolekta informasaun ba be’e matan Boeoma pretense Aldeia Luturu, Estimasaun distansia entre be’e matan Boeoma ba komunidade ninia hela fatin ± distansia metru 600, Possisaun be’e matan iha foho leten no hela fatin komunidade iha tetuk (dataran rendah), be’e matan refere ninia forsa debitu tuda hó detiku 3 to’o 4 hetan litru 1 , signifika minute 1 hetan litru 20 x minute 60 hetan litru 1200 x oras 24 = litru 28,800. 
Senor Antonio Pereira mos fó ninia observasaun kona ba kapasidade be’e matan boeoma, katak iha tempu uluk no agora be’e matan Boeoma nungka maran no ninia potensia sei utiliza halao natar no halao kreatividade agrikultor oi –oin. 
Situasaun be’e matan Watuina no Boeoma iha potensia fisiku bele fó benevisiu ba kondisaun sosiu ekonomia. Exemplu Estimasaun forsa akumulasaun debitu bele distribui ba populasaun 500 husi Estimasaun potensia kuantidade be’e litru 28,800/oras 24 nia laran. Maibe total kuantidade populasaun Aldeia Luturu iha 100 pessoas. Signifika kuantidade be’e bo’ot liu hó total konsumu no be’e restu sei dezenvolve ba potensia kreatividade ekonómiku uma kain ninia. 
Mesmu situasaun terenu kona ba be’e matan Watuina no boeoma iha potensia estrategiku no ekonómiku liu hodi dezenvolve maibe dezavius hasoru sistema birokrasia no prosesamentu jestaun operasional sempre sai dezavius ba komunidade Aldeia Luturu. Tamba ne’e oportunidade tebes bainhira hasoru malu hó ekipa MDI hodi husu ajuda atu kanaliza ninia informasaun refere ba parte kompetente sira ne’ebé jere polítika PNDS tantu iha Postu, Municipiu no Nasional salenta Joao Asaluturu 
Rekomendasaun 
  • Rekomenda ba Sekretariadu PNDS Nasional atu halo verfikasaun justu ba potensia estrategiku planu perioridade be’e mos Suku Wairoke Aldeia Luturu iha Municipiu Lautein Postu Luro ;
  • Rekomenda ba FTPA (Fasilitator Tekniku Postu Administrativu ) Postu Luro Municipiu Lautein ninia disponivel bele halo reverifikasaun informasaun partisipativu kona ba planu perioridade be’e mos ne’ebé eskoila ona husi komunidade iha Suku Wairoke Aldeia Luturu; no
  • Rekomenda ba Konsellu Suku Wairoke atu hato’o informasaun hó justu ba parte tekniku sira atu nune’e parte tekniku sira iha referensia adekuadu hodi halo analizasaun ba perioridade ne’ebé eskoila ona husi komunidade Aldeia Luturu.

Documentus Orsamentu Geral Estadu nian 2015


Dadus Orsamentu Geral Estadu ba tinan 2013-2014


Dokumentus Downloads
Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 4A English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 4B English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 6 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian

Documentus Orsamentu Geral Estadu nian 2013-2014


Dadus Orsamentu Geral Estadu ba tinan 2013-2014

Documentos: Downloads:
2014 Yellow Road Presentation English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 4A English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 4B English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 6 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Matadalan ba Orsamentu 2013 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2013– Livro 3 Fundos Especiais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
OGE 2014
2014 – State Budget Book 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 4A English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 4B English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian

Documentus Orsamentu Geral Estadu nian 2005-2012


eskolha dokumentu Orsamentu Jeral Estadu 2005-2012 nian iha tabele ne'e


Guia do Cidadão relativo ao Orçamento de Estado de Timor-Leste para 2012 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2005 – 2006 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2005 – 2006 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2006 – 2007 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2006 – 2007 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2008 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2008 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2008 – Revisão English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2009 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2009 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2010 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2010 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2010 – Livro 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 4 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 6 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 1 Panorama Orçamental English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 2 Planos Anuais de Acção English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 3 Distritos English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 4a Rúbricas Orçamentais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 4b Rúbricas Orçamentais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 5 Parceiros de Desenvolvimento English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 6 Fundos Especiais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento do Estado 2011 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Rectificativo Orçamento 2012 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian

FACEBOOK

Publikasaun MDI