Social Audit research on the implementation of Uma Kbi'it Laek (UKL) program


The Mata Dalan Institute team launched another report on Social Audit research on the implementation of Uma Kbi'it Laek (UKL) program. The MDI team was the one design of the research methodology, data survey, data analysis, data interpretation, validation in villages, meeting with PNDS secretariat and His excellency Prime Minister's in which finally, MDI could come to produce the report. The activity was funded by the Social Audit Unit- the Office of the Prime Minister. Below is the link of the research report:


ISTORIA Ba ADVOKASIA: Implementasaun Programa TAPSA Iha Suku Lissadila no Suku Guico

Hahú iha tinan 2018 no 2019 lideransa komunitária, komunidade iha Suku Lisadilla no Suku Guiço hamutuk ho Mata Dalan Institute (MDI) intrudes programa TAPSA ne’ebé apoiu hosi Organizasaun CCFD no finansia hosi Ajénsia Dezenvolvimentu Fransa (AFD) ba komunidade sira, Programa ne’e introdus ba komunidade sira atu hametin liu tan soberania ai han no lori komunidade reziliente liu hasoru mudansa klimátika, Objetivu prinsipál ne’ebé MDI kuda iha programa ne’e mak atu Hatudu modelu dezenvolvimentu alternative local iha kontextu realistiku, partisipativu no ambientalmente no Hatudu informasaun potensiálidade uzu rai ho nia planeamentu no asaun prevensaun nian. Hosi programa ne’e MDI hamutuk Lideransa komunitária sira realiza atividade hanesan peskiza Jestaun Utilizasaun Rai uza aproximasaun Mapeamentu Partisipativa hodi identifika informasaun espasiál sira no informasaun Potensiálidade iha suku. 
Hosi rezultadu peskiza ne’e hatudu area potensiálidade ba setór agrikultura no area sira ba hela fatin nian hetan ameasa ba Inundasaun no erozaun ne’ebé sei provoka rai lakon hanesan akontese ona iha Suku Guiço no Suku Lissadila hanesan; 
  • Iha Tinan 1991 Mota loes ninia luan 0.948 M2 actual mota loes ninia luan 2.690 KM 2, situasaun mota kada tinan família 831 hosi Suku Lissadila no Guisu lakon ninia rai, hela fatin no to’os kuaze 62.214 M2, inklui area transmingrasaun Block E. D no block C mós lakon ona iha suku Guico
  • Iha tinan 2008, 2009, 2016,2018 no 2019, Mota vatubleter hetan afeitasaun ba familia 532 hosi Suku Lissadila, no famlia 299 hosi Suku Guico no uma kain 2 hetan estragus total (Abandona hela fatin tanba laseguru). Total uma kain 831 iha Suku Guico no Lisadila sempre hetan afeitasaun hosi mota vatubleter, família 831 sempre pániku bainhira udan bo’ot.
  • Iha tinan 2019 no 2020 mota Ai-alulua afeta ba famelia 30 hosi Suku Guisu, no estraga to’os ulun 40 hó ninia ai –horis no lutu, inklui luhan animal, afeitasaun ne’e ba familia 30 iha Suku Guisu 
Ho baze informasaun peskiza ne’e Lideransa komunitária sira kria ona Planu Asaun Komunitaria suku ho baze metigasaun atu trava impaktu ka kauza hosi inundasaun no errosaun ba komunidade sira. Hosi Planu Asaun Komunitaria ne’e identifika katak asaun Advokasia ba problema Suku nian importante atu fanu maka’er ukun sira hodi tau atensaun ba sira nia problema iha baze.
Hahú Iha fulan Dezembru Tinan 2020 Lideransa Komunitaria Mobiliza nia komunidade sira hodi halo konferénsia imprensa iha Suku Guiço hodi afirma komunidade nia ejijénsia ba makaer ukun sira atu fó solusaun no ta matan ba problema Inundasaun no errosaun ne’ebé fó ona impaktu ba komunidade sira hanesan lakon hela fatin no lakon area produsaun agrikultura nian no iha inísiu tinan 2021, lideransa komunitária hamutuk MDI halo ona audiénsia ho entidade estadu relevante sira hanesan; 
Assessor Politico Primeiru Ministru Dr. Frei Guterres,
Assessor Politico Ministériu Obras Públikas Sr. Jorge Teme,
Parlamentu Nasionál Komisaun E Asuntu Infrastrutura . 

Hosi audiénsia sira ne’e konklui katak “ “ Governu kompremete atu halo estudu téknika ida ba problema errosaun Mota Loes ho nune’e bele identifika nia nivel prioridade no Parlamentu Nasionál Liu hosi Prezidente Komisaun D sei prioritiza problema ne’e iha nia ajenda atu nune’e problema errosaun iha mota Loes bele tanba ba Planu Orsamentu Jeral Estadu ba tinan Fiskal 2022”. Atu konkretiza informasaun hosi lideransa komunitária ne’e iha data 22 Setembru 2021 No data 14 Outobru 2021 Parlamentu Nasionál liu hosi komisaun D no E halo Fiskalizasaun iha terrenu hosi fiskalizasaun ne’e prezidente Komisaun D sujere ba lideransa komunitária hodi prepara karta pedidu normalizasaun ba IGE hodi nune’e temporariamente evita impaktu komunidade sira. 
Rezultadu Minutas Audiénsia no Akompañamentu ba fiskalizasaun Parlamentu Nasionál 
Loron 16 Setembru 2021 Parlamentu Nasionál Komisaun E Asuntu Infrastrutura Sr. Abel Pires katak; Komisaun sei halo diskusaun iha plenária no sei halo diskusaun ho Governu hodi bele tau orsamentu geral estadu iha tinan 2022, Komisaun E mos prepara ona data tentativa ba Fiskalizasaun iha tempu badak no Rekomenda ba MDI atu kontinua fasilita dadus ga informasaun ba Autoridade Suku Guico no Lisadila hodi fasilita sira nia prosesu dezenvolvimentu lokál.
  1. Loron 30 Setembru 2020 Ekipa MDI halo Audiénsia ho Assessor Politico Ministériu Obras Publika, Sr. Jorge Teme, konsidera problema ne’e importante no nia parte sei hato’o ba Ministru Obras Publika hodi bele halo planu bazeia ba dadus ne’ebé MDI nian.

  2. Loron 16 Setembru 2021 Parlamentu Nasionál Komisaun E Asuntu Infrastrutura Sr. Abel Pires katak; Komisaun sei halo diskusaun iha plenária no sei halo diskusaun ho Governu hodi bele tau orsamentu geral estadu iha tinan 2022, Komisaun E mos prepara ona data tentativa ba Fiskalizasaun iha tempu badak no Rekomenda ba MDI atu kontinua fasilita dadus ga informasaun ba Autoridade Suku Guico no Lisadila hodi fasilita sira nia prosesu dezenvolvimentu lokál.
  3. Loron 16 Dezembru 2020, Audiénsia entre Chefe Suku Guiço & Lissadila ho Assessor Polítika Primeiru Ministru, katak Governu sei konsidera problema ne’e emerjénsia no sei enkamina ba Ministerio Obras Publika hodi haruka tékniku halo survey no sei halo paresér ba MOP hodi tau planu Orsamentu Jerál Estadu iha Tinan 2021 ou 2022. Agora halo pedidu ba IGE para halo normalizasaun mota to’o udan para.
  4. Loron 14 Outobru 2021, Presidente Komisaun D ho nia komitiba to’o ona iha suku Rua hodi halo fiskalizasaun direta ba area mota Loes ho mota sira seluk ihz suku Suku Guico no Lisadila ne’ebé hetan errosaun no afeta ba komunidade. Iha fiskalizasaun ne’e Presidente Komisaun D, Sr. Antonio Bianco informa ba Chefe Suku Guico no Lissadila katak problema ne’e ita konsidera kategoria emerjénsia, infelizmente Governu seidauk bele tau iha Orsamentu Geral Estadu iha tinan fiskál 2022 maibé sei halo planu orsamentu iha tinan fiskál 2023. 

History of the Advocacy :The Implementation Of Tapsa Program In Lissadila And Guico Villages

Since 2018 and 2019 community leaders, in Lisadilla and Guico villages, together with Mata Dalan Institute (MDI), have introduced the TAPSA program in which supported by CCFD and funded by the French Development Agency (FDA) for communities. The program introduced to communities in such a way to strengthen food sovereignty and bring the most resilient community against the climate change. The main objective in which MDI boned in this program is to show the local alternative development model in a way more realistic, participative, and environmental context that shows the potential information of the existent land with its planning and its preventive action. Through this program, MDI together with the community leaders conducted activities such as research on land use management participatory mapping approaches to identify spatial information and potential information of the villages.

The research results show the potential areas for the Agriculture sector and areas for dwelling that were in danger to flooding and erosion which will cause loss of land as has occurred in Guico and Lissadila villages: 


  • In 1991, the Loes river has (0.948m) width but currently the width of the Loes river has (2.690Km), The every year situation of the river brings 831 households of Lissadila and Guisu villages lost their lands, dwelling places and fields almost (62.214m), including the transmigration areas block E, D and C also have been lost in Guico village. 
  • In 2008, 2009, 2016,2018 and 2019, the Vatubleter rivers has affected the 532 families of Lissadila village, and 299 families from the Guico village and two houses were completely damaged (abandoned as an unsafe haven). A total of 831 houses in Guico and Lisadila villages are always affected by the Vatubleter river, 831 families are always panic when raining.
  • In 2019 and 2020 the Ai-Alulua river affected 30 families from Guiço village and destroyed 40 heads of land together with plants and hedges, including animal pens. There were 30 families in Guico village who are affected by the river.

Based on this research, community leaders have created an action plan for community to mitigate the impacts or cause of flooding and erosion for communities. This community action plan identifies the importance of advocating for village problems to wake up the leaders attention in order to address the problems on the basis. 

Since December 2020 community leaders mobilized their communities to hold a press conference in Guico village to affirm the demands of the community to the Government in providing concrete solutions to the problems of flooding and erosion that have impacted communities such as loss of houses and loss of agricultural production and in the beginning of 2021, community leaders met with relevant state entities such as; 

  • Political Advisor of the Prime Minister, Dr. Frei Guterres; 
  • Ministry of Public Works Policy Adviser, Mr. Jorge Teme, 
  • National Parliament Commission E for infrastructure affairs; 
The audiences concluded that "the Government is committed to conduct a technical study on the
problem of erosion of the Loes river, in order to identify its priorities. On the next hand, The National Parliament through the President of Commission D will prioritize this problem in its agenda so that the problems of erosion in the Loes river can be fixed up due to the “plan of the General State Budget for the fiscal year of 2022"
To concretize the information from community leaders on September, 22nd 2021 and on October,14th 2021 the National Parliament through the Commission D and E inspected the field and followed by, the President of Commission D suggested to community leaders to prepare a request letter for normalisation to IGE so that temporarily, it could prevent the community from natural disasters. 

Results of the audience minutes and the accompaniment to the National Parliament’s monitoring. 

  • On December, 16th 2020, an audience between the community leaders of Guico and Lissadila villages and the Policy Advisor of the Prime Minister said that the Government will consider the emergency issue and will be forwarded to the Ministry of Public Works to send the technical staff for survey and suggest the Ministry of Public Works to also include it in the 2021 or 2022 General State Budget Plan. Currently, we are working on the request letter to IGE for the normalization of rivers. 
  • On September, 30th 2020 the MDI team held an audience with the Policy Adviser of the Ministry of Public Works, Mr. Jorge Teme, took into account that it such an urgent concern, and his part will inform to the Minister of Public Works in order to design a plan based on the data provided by MDI. 

  • On September, 16th 2021 the National Parliament Commission E on infrastructure issues Mr. Abel Pires said that: the commission will discuss in plenary and discuss with the Government so that it can be placed in the State Budget in 2022, the Commission E has also prepared a short-term attempt date and recommended MDI to continue facilitate data or information to the community leaders in such a way to foster the local development. 
  • On October, 14th 2021, the President of commission D and his entourage arrived in these two villages to supervise the area of Loes river and other rivers in Guico and Lisadila villages which has brought a tremendous negative impact to the community. In this monitoring, the President of Commission D, Mr. António Bianco, informed the village chiefs of Guico and Lissadila that the problem is categorized as an emergency concern, however unfortunately the Government can not be included in the Budget of the fiscal year of 2022 yet but the plan will be included in the Budget for the next fiscal year of 2023.

MDI nia Relatoriu Auditoria Finansa (tinan Fiskal 2015)


Relatoriu Auditoria Eksterna ba Situasaun Finansa MDI nian (2015)

Dokumentu ne'e bele asesu iha ne'e

REZULTADU PRELIMINARIA IMPLEMENTASAUN AUDITORIA SOSIÁL SETÓR INFRASTRUTURA BÁZIKU IMPLEMENTASAUN PROJETU PNDS- UMA KBIIT LAEK (UKL)


Relatoriu prelimanaria MDI nian Konaba Implementasaun Programa  IMPLEMENTASAUN PROJETU PNDS- UMA KBIIT LAEK (UKL)    Hosi Governu, Relatoriu ne'e Prepara hosi ONG Mata Dalan Institute (MDI) liu Hosi monitoriamentu iha programa Auditoria Sosial ba Insfraestrutura bazika. relatoriu ne'e bele assesu iha link neé


Ekipa MDI no Gabineti UAS halaó audensia hó DGDR no DN-ST.PNDS

Objetivu hosi sorumutu, entre MDI, UAS, DGDR no DN-ST.PNDS, hodi halao konfirmasaun kona ba rezultadu descobrementu preliminariu ne’ebé ekipa MDI descobre, liu hosi Prosesu Auditoria social, iha implementasaun mekanismu UKL ba Suku Assubilitoho, Namulesu, Lakumesak, Sana – nain, Lisadila no Guisu. 
Rezultadu descobrementu preliminariu ne’ebé ekipa MDI konfirma liu hosi aprezentasaun ba Gabineti Diresaun Geral Dezenvolvimentu Rural no Diresaun Nasional Secreariadu PNDS kona ba Susesu no dezavius sira ne’ebé infrenta iha prosesu implementasaun mekanismu UKL periodu 2021. 
Núne’e parte ekipa MDI kongratula progresu implementasaun UKL ba 424 Sukus, no Ekipa MDI mós sugere hodi tau matan masimu ba dezavius implementasaun mekanismu sira liu –liu ba mekanismu tekniku iha kampu. Susesu nia ezemplu hanesan Partisipasaun Grupu feto hó númeru bo’ot kompara hó grupu mane, ba implementasaun mekanismu planeamentu UKL hó prosesu identifikasaun no determinasaun ba EKL iha Nivel Suku no Aldeia. Dezavius nia ezemplu mak mplementasaun sistema insentivu ne’ebé ki’ik, implementasaun métodu random ba númeru EKL no médida uma ne’ebé partisipantes hosi Suku 6 sei preokupa. 
Hosi rezultadu konfirmasaun ne’e Parte DN – ST.PNDS no DGDR agradese ba descobrementu preliminariu kona ba implementasaun mekanismu UKL, no rekuinese dezavius ne’ebé sei infrenta iha implementasaun mekanismu UKL, no DN – ST.PNDS hó DGDR halao klarifikasaun kona ba dezavius no obstaklu sira, rezultadu ne’e DN- ST .PNDS klarifika kona ba implementasaun insentivu ki’ik ba EJS sira, hahú iha ona mudansa motante insentivu aktual deferente hó sistema insentivu uluk nian. Núne’e mós ekipa halao klarifikasaun kona ba hari’i medida uma ne’ebé ki’ik hó razaun estimasaun integradu kona ba distansia konstrusaun no folin material konstrusaun ne’ebé influensia, estimasaun motante osan ne’ebé aloka ba UKL konsidera ki’ik, nune’e parte tekniku sira halao definisaun bazeia ba motante osan no analizasaun kustu operasional, no situasaun hirak ne’e hotu parte tekniku sira konklui medida ne’ebé defini ona iha Mata dalan UKL nian. 
Sorin seluk parte DGDR mós klarifika kona ba dezavius ne’ebé aprezenta hosi ekipa MDI, hó rezultadu klarifikasaun hato’o katak implementasaun mata dalan UKL ne’e prosesu pilotu ida ne’ebé espera sei tau konsiderasaun hodi halao discusaun diak liu tan ba futuru. Hatutan mós katak alein de implementasaun métodu foin insiu, husu ba MDI atu halao asaun kontrolu liu hosi monitorizasaun bebeik nune’e fó evaluasaun ba implementasaun mekanismu sira nune’e espera iha futuru bele hadia diak liu tan. 
Iha rezultadu audensia ne’e parte Gabineti UAS, Senora Koordenador Sonia Leite, relata kona ba lalaok Auditoria Social hó ninia benevisiu sira, ba Dezempeña mekanismu servisu institusional no mekanismu tekniku sira ne’ebé halao iha kampu. Núne’e mós koordenadora UAS, aprezenta parseiru sira ne’ebé halo kooperasaun hodi halao prosesu auditoria Social ba programa Governu VIII iha periodu 2021 . 
Sorumutu ne’ebé halao ba loron tersa feira dia 01 Juínó 2021 fatin iha Edifisiu MAE, rezultadu refere amigavel tebes tamba, MDI no MAE liu hosi Diresaun PNDS no Diresaun Geral Dezenvolvimentu Rural nia kooperasaun laos foin akontese maibe kleur tebes ona kooperasaun refere. No DGDR sei halao tentativa oinsa Parte DGDR no Sosiedade Sivil persija halao sorumutu hó regular, núne’e regularmente update situasaun aktual ligasaun hó dezenvolvimentu rural ninia.

Ekipa MDI no UAS aprezenta Rezultadu Deskobrementu Implementasaun Polítika Infrastrutura Liu Husi PDIM iha Munisipiu Tolu ba ADN


Objetivu Ekipa MDI Aprezenta Rezultadu Akompañamentu ba implementasaun polítika infrastrutura liu husi programa PDIM, ne’ebé́ implementa iha Likisa Manatuto no Covalima. Objetivu soru-mutu atu halo konfirmasaun kona ba implementasaun mekanizmu konstrusaun fíziku, ne’ebé́ deskobre iha prosesu auditoria social. Rezultadu ne’ebé́ deskobre liu husi prosesu follow-up ba rezultadu konstrusaun 6 iha Suku (Funar, Laleia, Fatuleto, Lepo, Lisadila no Maumeta). 

Deskobrementu espesífiku mak konstrusaun fíziku Lao tarde liu iha implementasaun mekanizmu ba periodu 2019, preokupasaun ne’e sei prejudika ba dezempeña dekretu lei númeru 15/2016 Art. 39 Rezolusaun kontratu. Bazeia Rezultadu aprezentasaun deskobrementu ne’e Koordenadór PMU senor Demistolles Cabral (ADN) hala’o klasifikasaun no esplikasaun kona ba sistema prosesamentu dezeñu planu programa no prosesu dezeñu tékniku kona bá konstrusaun fíziku ninia lala’ok, Senor Koordenadór PMU rekoñese situasaun konstrusaun fíziku lao tarde iha terrenu, iha situasaun ne’e mosu laos parte jestor tékniku sira la halo prosesamentu tékniku maibé, kauza impasse polítika afeta tebes ba prosesamentu tékniku administrasaun no tékniku implementasaun konstrusaun fíziku sira, nune’e fó impaktu ba konstrusaun 6 ninia implementasaun lao tarde no ninia finalizasaun mós lao tarde. 


Hatutan tan mós katak prosesamentu distribuisaun dokumentu konstrusaun (dezeñu konstrusaun no BoQ) distribui tarde ba parte owner projetu no kompañia tanba, sistema implementasaun Programa PDIM antes dezeñu tekniku konstrusaun fisiku, parte Komisaun dezenvolvimentu Munisipiu (KDM) hafoin aprezenta planu no aprova ona iha Parlamentu Nasional, mak ADN halo prosesu verifikasaun tékniku depois halo prosesu dezeñu tékniku projetu nune’e tempu barak liu oferese ba prosesamentu burokrasia Polítika no tékniku.

Ekipa MDI mós hala’o aprezentasaun kona ba Kompañia Tonijo ninia Preokupasaun kona ba hamenus kuantidade osan husi AND ba pedidu pagamentu, Senor Aleixo Da Costa (Tékniku ADN) halo esplikasaun katak “tuir rejimentu ne’ebé́ bainhira kompañia pedidu pagamentu hetan verifikasaun progresu konstrusaun fíziku hó realistiku, bainhira kompañia hato’o pedidu pagamentu” konstrusaun fíziku ladún realistiku, ADN sei fó pagamentu deit ba progresu fíziku iha terrenu liu husi prosesu verifikasaun tékniku. Maibé laos hamenus pedidu pagamentu. 

Ekipa MDI mós aprezenta rezultadu konstrusaun fíziku ne’ebé́ ladún asesivel, nune’e Koordenador PMU senor Demistolles Cabral rekoñese konstrusaun fíziku ne’ebé́ ladún asesivel tanba orientasaun polítika finansiamentu seidauk orientadu. Nune’e parte tékniku hala’o dezeñu konstrusaun fíziku bazeia ba definisaun polítika finansiamentu ne’ebé́ nesesáriu.

Pesoál ne’e mós hala’o esplikasaun katak konstrusaun fíziku ne’ebé́ bazeia ba orientasaun polítika ne’e laos razaun fundamentu, maibé ko’alia kona ba ema hó defisiénsia ne’e mandatu konstituisaun, nune’e ADN sei halo esforsu oinsá atu hala’o koordenasaun hó Asosiasaun ema hó defisiénsia atu hare asuntu tékniku sira, atu nune’e bele ajusta prinsipiu konstrusaun fíziku ba ema hó defisiénsia ninia padraun sira.


Iha diskusaun naruk ne’e mós reprezentante Unidade Auditoria Sosiál Gabinete Primeiru Ministru (UAS-GPM) Senor Salvador Da Crus rekomenda ba ADN atu iha kooperasaun di’ak hó sosiedade Sivíl hanesan MDI, nune’e bele hare lisuk ba konstrusaun públiku sira liu –liu iha implementasaun mekanizmu polítika PDIM ba Nivel Local nian.

Soru-mutu entre MDI Unidade Auditoria Sosiál husi Gabinete Primeiru Ministru no Ajénsia Dezenvolvimentu Nasional (ADN) foti konkluzaun ida katak inisiativa soru-mutu ne’e meus importante atu bele haforsa liu tan kooperasaun sira hodi fó hanoin lisuk ba dezempeña implementasaun konstrusaun fíziku sira ne’ebé́ implementa iha Nivel Nasional no Munisipiu. 



PNDS opta prinsipiu ema hó difisiensia liu husi konstrusaun fisiku implementa iha Suku 149


Implementasaun mekanizmu konstrusaun fíziku iha Suku 149 hó objetivu atu hala’o reabilitasaun sede komunitária ne’ebé́ implementa konstrusaun ba prosesu fase 1, tuir prosesu normal polítika PNDS ninia. Esplikasaun Senora Diretóra Jerál PNDS iha edifísiu Sekretariadu PNDS Nasional Dili bainhira hala’o soru-mutu hó Ekipa MDI iha Sesta feira 16 Outubru 2020.

Señora Diretóra hatutan ninia esplikasaun katak, PNDS ninia estratéjia atu hala’o reabilitasaun ba Suku ne’ebé́ kategoria tama fase 1 sei prioritiza liu ba reabilitasaun Sede komunitária, prioridade ne’e ninia benefísiu ba 149 Suku. Estratéjia reabilitasaun Sede komunitária no Sede Suku PNDS hahú kedan hó padraun asesivel ba ema hó defisiénsia ezemplu item sira hanesan (rampa, medida odamatan, Caza de bañu), formatu konstrusaun fíziku integra kedan hó formatu asesibilidade ema hó defisiénsia. Reabilitasaun Sede komunitária ne’ebé́ sei akontese ba targetu Suku 149 Suku, mai hó padraun asesibilidade. 


Razaun polítika ne’e tenke implementa bazeia ba fundamentu Konstituisaun Artigu 21 no Sekretariadu PNDS mós simu rekomendasaun husi Organizasaun Ema hó Defisiénsia ADTL no mós MDI kona ba konstrusaun fíziku ne’ebé́ iha asesu ba públiku presiza opta konstrusaun fíziku asesivel. Bainhira partisipa iha seminariu Nasional plaza (Maubara Room), rekomendasaun husi sosiedade Sivíl ne’e sekretariadu PNDS konsidera tebes, liga ba Prinsipiu orientadór Polítika PNDS Númeru 30/2015 Art. Alinea g. 

Elaborasaun rekomendasaun baze polítika mós orientadu, nune’e Sekretariadu hahú́ husi fulan Setembru 2020 fase planeamentu no iha fulan Outubru 2020 hahú prosesu elabora padraun konstrusaun asesivel ninia nune’e mós dezeñu ninia BoQ, espera iha fase konstrusaun reabilitasaun sede komunitária 149 sai ezemplu konstrusaun fíziku ne’ebé́ asesivel liu ba ema hó defisiénsia iha Suku. 

Señora Diretóra mós husu MDI no Sosiedade Sivíl tomak kontinua mantén kooperasaun di’ak hodi halo akompañamentu ba prosesu konstrusaun fíziku ne’ebé́ hala’o iha 149 Suku.  


Iha oportunidade soru-mutu entre ekipa MDI no Senora Diretora Jerál PNDS atuál, Ekipa MDI mós halo konfirmasaun kona ba mekanizmu koordenasaun ba Nivel Polítika no tékniku iha implementasaun siklu planeamentu no implementasaun tékniku siklu konstrusaun fíziku iha periodu 2019 nivel koordenasaun menus liu, maibé Senora Diretora Jerál PNDS rekoñese katak mekanizmu koordenasaun polítika menus liu, situasaun ne’e afeta tebes ba prestasaun mekanizmu dekretu lei númeru 30/2015 Art. 12 hó ninia alínea (1,2,3 no 4), hatutan tan katak kuandu menus koordenasaun iha prosesu implementasaun mekanizmu polítika sei fó impaktu ba duplu projetu iha Suku, Senora Diretora fó ilustra katak bainhira entre interministeriál sira ladún iha koordenasaun sei fó impaktu duplu ba projetu tanba nivel setór interministeriál mós identifika planu prioridade PNDS mós identifika, sei hamosu duplu implementasaun prioridade iha Suku ida. Tanba ne’e Sekretariadu PNDS hahú identifika ona kestaun menus koordenasaun interministerial liu husi CRTP (Komisaun revizaun tipu projetu) atu organiza komunikasaun ba membru GTTIM (Grupu traballu tékniku interministeriál) sira atu hasa’e koordenasaun iha Nivel Polítika no Tékniku, nune’e evita implementasaun duplu ba projetu iha Nivel Suku no Aldeia. 

Ekipa MDI mós update kona ba situasaun implementasaun sistema aprovizionamentu iha terrenu, tanba implementasaun mekanizmu tékniku aprovizionamentu, sempre iha dezafiu ba EJS sira iha fase ezekusaun tékniku ninia. Preokupasaun refere Senora Diretora PNDS rekoñese situasaun refere tanba ne’e ekipa Nasional mós hahú hala’o ona verifikasaun ba temátiku mata dalan (POM) no atu hala’o prosesu revizaun no aktual draft revizaun submete ona ba Exelénsia Ministru Estatal hodi hare. Hatutan tan katak “PNDS iha korajen makas hodi hala’o revizaun no rezultadu revizaun mata dalan ne’e sei fó impaktu pozitivu iha ninia rezultadu produtividade terrenu”. 

Iha situasaun hanesan Ekipa MDI mós entrega relatóriu kona ba situasaun jerál Suku ninia, ne’ebé́ ekipa MDI koleta liu husi aproximasaun Mapeamentu Partisipativu. Objetivu relatóriu ne’e atu apoiu informasaun ba sekretariadu PNDS, espera informasaun jerál Suku ne’e sai referénsia justu atu hafasil ba fasilitadór tékniku 

iha Munisipiu no Postu nune’e bele halo Analize ba planu prioridade ne’ebé́ komunidade rasik eskolla ona iha nivel Suku no Aldeia. 



PNDS implementa siklus sosializasaun iha Suku Fatululik hodi eskoila planu perioridade ba Periodu 2020

Ekipa MDI halo akompañamentu ba implementasaun siklus sosializasaun ba Suku Fatululik iha data 10 Setembru 2020, prosesu akompañamentu ne’e ekipa MDI utiliza maneira discusaun grupu ne’ebé partisipa husi reprezentante komunidade, Lideransa Suku no Ekipa Jestaun Suku. Partisipantes enkontru komunidade hato’o informasaun kona ba rezultadu implementasaun siklus sosializasaun liu husi programa PNDS. 

Partisipantes informa katak PNDS Municipiu Covalima Postu Administrasaun Fatululik hahu loke siklus liu husi prosesu sosializasaun hó maneira konsultasaun planu perioridade Suku ne’ebé eskoila husi komunidade Suku Fatululik. Rezultadu planu perioridade Suku Fatululik neebé sei halao konstrusaun bee mós ba komunidade Aldeia Beco. Medida kanalizasaun ne’ebé sei halao hó distansia 773 entre be’e matan no komunidade ninia hela fatin.

Planu konstrusaun kanalizasaun be’e mós ninia planu Estimasaun orsamentu global $ 28,984.82, konstrusaun kanalizasaun be’e mós hó modelu sistema grafitasaun. Lokalizasaun konstrusaun be’e mós ne’e sei fó benevisiu ba komunidade Aldeia Beco hó total populasaun 237 fahe ba feto 116 no mane 121 nunee mós total 48 uma kain (tuir sensus 2015)

Bazeia ba konfirmasaun MDI kona ba kapasidade debitu be’e hó tekniku sira katak, kapasidade be’e boót tebes hodi halo kanalizasaun no ninia volume distribuisaun sei sufisiente ba nesesidade lor loron no sei kanaliza ba kreatividade ekonomia uma kain ninia.

Bainhira ekipa MDI hetan konfirmasaun kona ba kapasidade fisiku be’e iha terenu hó rezultadu hatudu 9 detiku/ 5 litru, signifika iha minute ida/30 litru no oras ida/1800 litru. Husi 1800 litru multiplika hetan 43,200 litru no sei oferese ba total komunidade 237 iha Aldeia beco.

Kapasidade utilizasaun be’e mós kada ema/ loron tuir Padraun Nasional hó volume 14,220 litru nee sei apoiu ba nesesidade regular lor loron nian. Nune’e mós volume 28,980 litru sei responde ba nesesidade kreatividade ekonomia famelia uma kain ninian.

Observasaun ekipa MDI ba potensia kanalizasaun bee mós bazeia ba situasaun kapasidade be’e mós hatudu katak kapasidade volume be’e mós bo’ot tebes no inisiativa hodi eskoila nudar planu perioridade, observa katak iha potensia ida ne’ebé estrategiku liu no espera, ninia mekanismu implementasaun sira sei hetan atinjimentu ba espektasaun sira ne’ebé mensiona. 

Komunidade Aldeia Luturu Kontinua Halo Rezisténsia Hasoru Distánsia Dook Atu Asesu Bee Mos

Situasaun jerál Aldeia 

Luturu Bazeia ba ekipa MDI ninia vizitasaun ba Municipiu Lautein Postu Luro Suku Wairoke Aldeia Luturu hó ninia total uma kain 64 no total populasaun ema na’in 100, ne’ebé hahú tinan 1999 to’o ohin loron seidauk asesu dezenvolvimentu infrastrutura báziku husi Estadu Timor – Leste. infrastrutura sira mak hanesan bee mos, Postu Saúde, uma eskola, eletrisidade no Estrada. Mezmu Aldeia Luturu direitu la asesu dezenvolvimentu infrastrutura báziku, maibé bainhira komunidade ho total ema na’in 100 hakarak atu asesu tenke lao entre distánsia kilómetru 5 to’o 6 mak foin asesu Postu Saude no uma eskola.
Komunidade Aldeia Luturu hó total Populasaun 100 bainhira asesu be’e mos iha be’e matan tenki funu hasoru sae foho tun foho hó entre distansia ± 600 metru lor –loron. 
Rezultadu ne’e sita bainhira ekipa MDI dada lia hó Senor Joao Asaluturu iha ninia residensia, bainhira Senor Joao Asaluturu hato’o ninia sentimentu katak ukun an ne’e iha sidade Nivel Nasional no Municipiu ami iha area remotas ami sei halo funu hasoru buat hotu. Nomos ninia espresaun hó pergunta katak ami povu ki’ik ninia ukun an lolos mak ida ne’ebé? 
Komunidade Aldeia Luturu Partisipa dezenvolvimentu PNDS 

Komunidade Aldeia Luturu ativu hodi partisipa dezenvolvimentu liu husi implementasaun mekanismu Polítika PNDS no PDIM, hahu iha tinan 2012 to’o 2019, planu perioridade konsege eskoila hanesan be’e mos, estrada no eletrisidade maibe perioridade hirak ne’e nungka pasa iha prosesu verifikasaun tekniku ba Nivel Suku no Postu. Tamba ne’e uma kain 64 senti iha hela evolusaun ba izolasamentu nia laran. 
Ekipa MDI dada lia hó senor Hermenegildo Quintao nudar intelektual tradisional ne’ebé sempre iha korajen makas hodi partisipa dezenvolvimentu iha nivel Suku maibe Aldeia Luturu ninia planu perioridade ne’ebé eskoila nungka pasa iha prosesu tais to’o ohin loron. Senor Hermenegildo Quintao nudar Joven ida ne’ebé iha korajen atu halo mudansa maibe kuinesementu ladun klean ba sistema Polítika dezenvolvimentu liu husi Polítika PNDS, nia konta istoria badak kona ba komunidade ninia partisipasaun programa PNDS iha siklu sosializasaun ba periodu 2020 no Lideransa Aldeia, Delegado Aldeia hó reprezentante komunidade balun partisipa iha prosesu sosializasaun, Parte komunidade balun rona ona planu despeza hó montante $ 31, 800.00 ne’ebé aloka ona liu husi Programa PNDS ba Suku Wairoke ba periodu 2020. Nune’e parte lideransa Aldeia sira nomos reprezentante komunidade eskoila tan perioridade be’e mos no estrada rural. Maibe iha fase verifikasaun detaillu konsege pasa ona perioridade be’e mos nudar opsaun ne’ebé estrategiku liu. Maibe to’o iha prosesu verifikasaun tekniku be’e matan ne’ebé atu kanaliza iha potensia risku amiasa husi mota. 
Observasaun be’e matan Watuina no Boeoma 

Ekipa MDI hafoin rona informasaun husi Senor Hermenegildo Quintao no reprezentante komunidade Aldeia Luturu halao kedan prosesu verifikasaun iha terenu ba data 27 Setembru 2020 hodi halao verifikasaun ba be’e matan Watuina situasaun hatudu laiha risku, tamba entre be’e matan Watuina do’ok malu hó mota Watuina, tuir observasaun katak entre be’e matan no mota ninia natural nune’e kedan desde beila ninia tempu, no be’e matan hó mota lao tuir ninia fatin . 
Senor Pedro Carvalho fó observasaun katak situasaun entre be’e matan no mota laiha mudansa desde tempu Portuguesa to’o ohin loron. Nune’e mos senor Pedro Carvalho konta istoria katak be’e matan Watuina iha tinan 30 liu ba be’e matan Watuina ninia kapasidade makas bainhira komunidade sira sei utliza no sei hamos kada periodu. Maibe kuaze tinan 30 ba kotuk komunidade la utiliza ona no deskonfia ai-tahan no rai mak taka ona, maibe bainhira hamos ona be’e matan ne’e ninia kapasidade sei makas. Senor Pedro Carvalho mos fó observasaun katak be’e ne’ebé mosu iha mota Watuina laran ne’e mai husi be’e matan Watuina tamba mota Watuina ne’e mota Provizoriu bainhira laiha udan . 
Rezultadu kapasidade be’e matan Watuina no Boeoma 

Entre ekipa MDI no Reprezentante komunidade mos kolekta informasaun kona ba kapasidade be’e matan Watuina hó ninia forsa debitu tuda detiku 9 to’o 10 hetan litru 1 signifika minute 1 hetan litru 6 X minute 60, hetan litru 360 . No litru 360 x oras 24 = hetan litru 8460 . bainhira kanaliza Potensia be’e matan Watuina, ninia potensia atu halao kanalizasaun hó sistema grafitasaun tamba Possisaun be’e matan iha foho leten no komunidade hela fatin iha rai tetuk ka (dataran rendah) . no entre distansia be’e matan Watuina no komunidade ninia hela fatin tuir dadus survey distansia ± metru 981. 
Ekipa MDI no reprezentante komunidade kontinua identifika no kolekta informasaun ba be’e matan Boeoma pretense Aldeia Luturu, Estimasaun distansia entre be’e matan Boeoma ba komunidade ninia hela fatin ± distansia metru 600, Possisaun be’e matan iha foho leten no hela fatin komunidade iha tetuk (dataran rendah), be’e matan refere ninia forsa debitu tuda hó detiku 3 to’o 4 hetan litru 1 , signifika minute 1 hetan litru 20 x minute 60 hetan litru 1200 x oras 24 = litru 28,800. 
Senor Antonio Pereira mos fó ninia observasaun kona ba kapasidade be’e matan boeoma, katak iha tempu uluk no agora be’e matan Boeoma nungka maran no ninia potensia sei utiliza halao natar no halao kreatividade agrikultor oi –oin. 
Situasaun be’e matan Watuina no Boeoma iha potensia fisiku bele fó benevisiu ba kondisaun sosiu ekonomia. Exemplu Estimasaun forsa akumulasaun debitu bele distribui ba populasaun 500 husi Estimasaun potensia kuantidade be’e litru 28,800/oras 24 nia laran. Maibe total kuantidade populasaun Aldeia Luturu iha 100 pessoas. Signifika kuantidade be’e bo’ot liu hó total konsumu no be’e restu sei dezenvolve ba potensia kreatividade ekonómiku uma kain ninia. 
Mesmu situasaun terenu kona ba be’e matan Watuina no boeoma iha potensia estrategiku no ekonómiku liu hodi dezenvolve maibe dezavius hasoru sistema birokrasia no prosesamentu jestaun operasional sempre sai dezavius ba komunidade Aldeia Luturu. Tamba ne’e oportunidade tebes bainhira hasoru malu hó ekipa MDI hodi husu ajuda atu kanaliza ninia informasaun refere ba parte kompetente sira ne’ebé jere polítika PNDS tantu iha Postu, Municipiu no Nasional salenta Joao Asaluturu 
Rekomendasaun 
  • Rekomenda ba Sekretariadu PNDS Nasional atu halo verfikasaun justu ba potensia estrategiku planu perioridade be’e mos Suku Wairoke Aldeia Luturu iha Municipiu Lautein Postu Luro ;
  • Rekomenda ba FTPA (Fasilitator Tekniku Postu Administrativu ) Postu Luro Municipiu Lautein ninia disponivel bele halo reverifikasaun informasaun partisipativu kona ba planu perioridade be’e mos ne’ebé eskoila ona husi komunidade iha Suku Wairoke Aldeia Luturu; no
  • Rekomenda ba Konsellu Suku Wairoke atu hato’o informasaun hó justu ba parte tekniku sira atu nune’e parte tekniku sira iha referensia adekuadu hodi halo analizasaun ba perioridade ne’ebé eskoila ona husi komunidade Aldeia Luturu.

Ekipa MDI aprezenta Rezultadu deskobrementu husi implementasaun polítika infrastrutura iha Timor-Leste ba Assessor Asuntu Polítika Boa Governasaun


Ekipa MDI aprezenta Rezultadu deskobrementu husi implementasaun polítika infrastrutura iha Timor-Leste ba Assessor Asuntu Polítika Boa Governasaun Ekipa MDI Aprezenta Rezultadu Akompañamentu husi MDI, ba implementasaun polítika infrastrutura liu husi programa PNDS, PDIM, Mega Projetu sira ne’ebé implementa iha Likisa Manatuto, Covalima inklui Região Oe – Cusse. 
Rezultadu deskobrementu husi MDI ba dezenvolvimentu Polítika infrastrutura sira, balun iha ona prestasaun di’ak maibé konstrusaun balun ninia implementasaun mekanizmu liu husi dezeñu planu seidauk hatudu valor dezenvolvimentu inkluzivu no implementasaun konstrusaun fíziku seidauk integradu. 
Tamba ne’e MDI estabelese modelu aproximasaun Mapeamentu Partisipativu, hodi apoiu ba ekipa MDI atu bele hatene kle’an situasaun Suku no bele hatene klasifikasaun planu prioridade sira ne’ebé integradu no inkluzivu, husi estabelesimentu modelu mapeamentu partisipativu implementa ona iha Munisipiu Covalima, Likisa, Oecusse no Manatuto. 
Ho rezultadu akompañamentu hirak ne’e iha data 30 Setembru 2020 aprezenta iha Ministériu Obras Públiku ba Asuntu Polítika Boa Governasaun, Assessor Sr. Jorge Teme. No rezultadu aprezentasaun Sr. Jorge Teme fó apresiasaun ba rezultadu monitoriamentu ba polítika infrastrutura no rezultadu situasaun Suku sira ne’ebé liga mós ba degradasaun rai. 
Sr. Jorge Teme triste hare rezultadu deskobrementu kona ba degradasaun rai iha Suku Lisadila no Guico,

Sr. Jorge Teme konsiente tebes kondisaun Suku rua refere tamba iha esperiénsia ba Suku rua refere bainhira sei tur iha banku Universidade halo estájiu. 
Assessor Ministro Obras Públiku ba Asuntu Polítika Boa Governasaun mos halo apresiasaun katak rezultadu refere ajuda tebes ba parte ministeriu obras Públiku hodi bele halo intervensaun hó justu tanba dadus situasaun Suku rua hatudu faktu sira ne’ebé konvensidu.
Nune’e rezultadu hirak ne’e Assessor Ministru Obras Publiku ba Asuntu Boa Governasaun Sr. Jorge Teme promote sei aprezenta rezultadu sira ne’e ba Exelénsia Ministru Obras Públiku Sr. Salvador Soares dos Reis Pires. Iha soru-mutu naruk ne’e ekipa MDI mos aprezenta rezultadu intervensaun kona ba situasaun degradasaun rai iha Suku Lisadila, Guico, Taroman no Lalisuk. hó rezultadu intervensaun ba situasaun degradasaun rai hó aproximasaun prevensaun no protesaun ba meu ambiente hó metodolojia “to’os Permanente Integradu” modelu refere establese ona iha Suku 3 area 5 mak hanesan (Taroman, Lalisuk, Guico, Caicasabou no Lisadila). Implementasaun modelu fó ona impaktu rendimentu ba membru Grupu sira hó montante osan entre $ 1000.00 to’o $ 2500.00. 
Apresiasaun husi Sr. Jorge Teme kona ba implementasaun modelu to’os permanente ne’ebé implementa husi MDI no iha ona impaktu rendimentu ba membru grupu komunidade , Ideia simples ne’e mak subtansial husi dezenvolvimentu ne’e rasik, no hatutan tan katak idea hirak ne’e labele lakon iha dalan klaran, maibe tenki hetan korajen husi entidade sira hotu–hotu no komunidade sira iha area remota sira atu bele Kulturaliza métodu ne’ebé ekipa MDI implementa ona iha Suku tarjetu sira. 

Públika iha Dili, 30 Setembru 2020

Komunidade Suku Cuiña balun seidauk hatene mekanizmu eskola planu prioridade Suku

Polítika PNDS iha ninia definisaun rasik kona ba partisipasaun komunidade iha implementasaun mekanizmu, ne’ebé hatuur tia ona, iha regimentu geral Art. 4 alínea (A, B no G), ne’ebé valorize partisipasaun komunidade ba prosesu eskolla planu prioridade Suku. 

Prinsipiu Polítika PNDS klaru ona hodi orienta ninia implementasaun mekanizmu polítika maibé, komunidade iha Suku Cuiña seidauk partisipa másimu iha prosesu eskolla planu prioridade Suku.  Situasaun partisipasaun ba implementasaun polítika PNDS iha Suku Cuiña, bainhira ekipa MDI implementa atividade entrevista no focus diskusaun grupu no maioria partisipante sira hato’o katak seidauk hatene kona ba sistema eskolla planu prioridade Suku. Bazeia ba observasaun ekipa MDI komunidade menus koñesimentu kona ba sistema eskolla planu prioridade Suku, situasaun refere ninia efeitu ba planu prioridade Suku ladún apropriadu. Nomos sei afeta ba prestasaun rejimentu jerál Art. 4 Alinea (A, B no G).  Bainhira ekipa MDI verifika rezultadu implementasaun konstrusaun fíziku iha Suku Cuiña, komunidade iha Aldeia Noafafo, bairo Sonamnasi no Biseo susar asesu ba bee mos no Postu Saúde.

Situasaun Jerál Komunidade Suku Cuiña Aldeia Noafafo no Noapai

Komunidade Aldeia Noafafo ho total populasaun 1045 hó total feto 549 no mane 496 nune’e mós uma kain 207, nomos Aldeia Noapai ho populasaun 789 ho total Feto 373 no Mane 416 nune’e mós uma kain 166. Husi númeru populasaun mensiona inklui mós númeru populasaun husi Bairro Sonamnasi no biseo ne’ebé ekipa MDI vizita bá.  Bazeia istória komunidade husi bairru sonamnasi no Biseo hato’o katak iha tempu bailoro naruk bee menus tebes, nune’e situasaun refere obriga komunidade ne’ebé iha forsa sei dudu karosa hodi asesu bee matan ne’ebé dook husi hela fatin no komunidade ne’ebé idade avansadu ona difisil atu Lao ba fatin do’ok.  

Bazeia bá imajen sorin hatudu bee matan besik maran ona no alin sira bainhira kuru bee, sira sei hein malu, nomos bee ne’ebé sira kuru ladún saudavel ba sira nia saúde. Maibé komunidade sira laiha alternativu seluk hodi bele hetan bee matan ne’ebé saudavel liu. 

Istória seluk kona bá situasaun Saúde iha Bairo sonamnasi no Biseo hato’o katak bainhira komunidade enfrenta moras iha tempu udan no mota tun difisil tebes atu asesu ba Postu Saúde, tanba entre hela fatin komunidade no Postu saúde dook liu Estimasaun distánsia ± 8 kilómetru no sei hakat ba mota. Bainhira tempu udan komunidade sira hein de’it bainhira mota normaliza fila fali mak bele hakat, no balun moras todan husu solidariedade ba malu liu husi hulan malu hodi asesu ba Postu saúde.

Iha situasaun seluk kondisaun fisiku uma eskola ne’ebé ho uma tali no ninia didin ho bebak ne’ebé a’at ona no uma refere sobu ona, nune’e obriga mestre sira buka alternativu hodi jere kuantidade alunu sira husi primeiru anu no segundu anu utiliza sala Ida de’it. Fatin eskola mos bainhira tempu udan boot bee tama ba eskola no iha ambiente eskola mós tahu hotu nune’e afeta ba ambiente ezersísiu adisionál alunu sira ninia.  

Bainhira ekipa MDI dada lia ho reprezentante komunidade situasaun hirak ne’e hato’o ona ba parte kompetente Governu Rejional no Nasional liu –liu ba diresaun Governu relevante maibé seidauk follow up nune’e kondisaun refere kontinua eziste. 

 refere komunidade mós eskolla ona ba implementasaun mekanizmu Polítika PNDS liu husi prosesu sosializasaun maibé situasaun refere seidauk bele realiza tanba despeza polítika orsamentu ne’ebé aloka menus liu hodi bele responde ba frekuénsia prioridade sira hatán husi Koordenadór PNDS Região Oe –Cusse.    

 Rekomendasaun 

  • Rekomenda ba Parlamentu Nasional hodi halo revizaun ba polítika númeru orsamentu ne’ebé define iha rejimentu polítika PNDS;
  • Rekomenda ba Prezidente Autoridade RAEOA atu tau planu prioridade ba konstrusaun fíziku iha Nivel Suku no Aldeia;
  • Rekomenda ba Sekretariadu Nasional atu halo verifikasaun ba poténsia prioridade sira ne’ebé identifika ona iha Nivel Suku no Aldeia.   


Setor informal iha Timor-Leste Durante Covid-19


 MDI, halo parseria ho Oxfam no Profesór Brett Inder hosi Monash University, halo peskiza ba negósiu informál iha Munisipiu 7 hamutuk respondente 446, iha Juñu 2020. Ninian objetivu mak atu hatene oinsá Estadu Emerjénsia afeta ona grupu vulnerável ida-ne’e.

Maioria hosi setór informál ne’e servisu iha eskala ki’ik, traballadór auto-empregu ne’ebé hala’o servisu ho ab- ilidade menus ne’ebé ho injesaun kapitál ne’ebé la-boot. Grupu ida-ne’e dala-barak sai traballadór sira ne’ebé vulnerável – la’ós de’it tuir kódigu laborár ka saláriu mínimu ka protesaun no seguransa iha servisu-fatin nst.

Tan ne’e, dala-balu sira ne’ebé iha setór informál ne’e la preparadu atu hasoru kalamidade, ka atu asesa apoiu durante kalamidade hirak ne’e. Estadu Emerjénsia ba COVID-19 hosi Marsu to’o Juñu 2020 fó ezemplu ida reál tebes hosi kalamidade hirak hanesan ne’e, ho negósiu setór informál nian la-bele asesu apoiu barak ne’ebé disponível iha pakote resposta ekonómika Governu nian. Projetu ida-ne’e ezamina impaktu oioin hosi krize ne’e ba empreza sira durante Estadu Emerjénsia.

Sensus 2015 hatudu katak ema liu hosi na’in 14.500 mak haknaar an iha negósiu informál nian iha venda, ho kioske, negosiante ambulante ka negosiante iha merkadu. Aleinde ida-ne’e, kuaze 3.600 mak servisu iha transporte, hosi taksi, bis ka mikrolet sira. Negósiu hirak ne’e mak fonte rendimentu prinsipál ba kuaze 8% hosi uma-kain sira iha Timor-Leste, nune’e estudu ida-ne’e foka ba parte importante ida hosi populasaun ne’e.

Iha amostra negósiu nian hamutuk 446 ne’ebé kobre munisípiu 7, estudu ne’e husu ba respondente sira ko- na-ba sira-nia rendimentu hosi venda lorloron nian durante períodu tolu:

  1. Estadu Emerjénsia iha Marsu 2020

  2. Durante Fulan Rua Estadu Emerjénsia 1 no 2 (EE 1 & 2) (Marsu-Máiu 2020), bainhira restrisaun ne’e maka’as tebes

  3. Durante faze datoluk Estadu Emerjénsia 3 (EE 3) (Máiu-Juñu 2020), bainhira restrisaun sira la-duun ma- ka’as, no halo ona pagamentu subsídiu $200 ba kada uma-kain.


Hare kompletu Relatoriu versaun Tetum iha Link neé 

Hare kompletu Relatoriu versaun Ingles iha Link neé (full report version ) no (summary report version)

download versaun tetum no ingles iha link ne'e

Relatoriu Mapamentu Partisipativu Suku Lissadila

Iha tinan 2018 community leader, community in the sektoral institute iha suku Lissadila hamutuk ho Mata Dalan Institution (MDI), conducts ona peskiza Mapamentu Participatory in the kria ona Planu Asaun Komunitaria suku nian hanesan program ida neébe Lideransa sei niara siara nunra siaua niha nian. Searching for more than one purpose Hatudu modelu tenenvolvimentu alternative local iha kontestu realistiku, partisipativu non environmentally in Hatudu informasaun potentiality uzu rai ho nia planeamentu no asaun prevensaun nian. Alende neé reporter neé prodús hodi hatudu rezultadu prosesu sira neébe MDI performs ona su su ne'e mak hanesan pekiza mapeamentu partisipativu, Planu Asaun Komunitaria no nia intervensaun sira (rezultadu implementasaun planu asaun komunitária). Hosi peskiza neé produs ona informasaun on the thematic map sira act reflekta sitauasaun atuál neébe akontese iha suku refers in the basin ba rezultadu peskiza neé prodús mos Planu Asaun Komunitaria.
Download Reported Tomak iha Link Ne'e




Materia Aprejentasaun Auditoria Sosial


Materia Aprejentasaun Auditoria Sosial husi MDI iha Konferensia Nasional – Auditoria Social iha loron 19 Outobru 2016 bele download iha ne'e

 
https://www.dropbox.com/s/icfabw1mlg2c2o3/Revizaun-Materia-Apresentasaun-MDI.pptx?dl=0

MDI nia resultadu Monitorizasaun PNDS

 MDI nia resultadu Monitorizasaun PNDS


 Download MDI nia resultadu Monitorizasaun PNDS iha link ne'e
https://www.dropbox.com/sh/z3vzhq3q6copt05/AABib9DtAhNLIi2Zm0JX81dBa?dl=0



Filme Programa Nasional Desenvolvimentu Suku_Alternativu ba Desenvolvimentu Rural By Mata Dalan Institute

Documentus Orsamentu Geral Estadu nian 2015


Dadus Orsamentu Geral Estadu ba tinan 2013-2014


Dokumentus Downloads
Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 4A English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 4B English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Livro 6 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian

Documentus Orsamentu Geral Estadu nian 2013-2014


Dadus Orsamentu Geral Estadu ba tinan 2013-2014

Documentos: Downloads:
2014 Yellow Road Presentation English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 4A English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 4B English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Budget 2013 – Book 6 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Matadalan ba Orsamentu 2013 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2013– Livro 3 Fundos Especiais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
OGE 2014
2014 – State Budget Book 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 4A English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 4B English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
2014 – State Budget Book 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian

Documentus Orsamentu Geral Estadu nian 2005-2012


eskolha dokumentu Orsamentu Jeral Estadu 2005-2012 nian iha tabele ne'e


Guia do Cidadão relativo ao Orçamento de Estado de Timor-Leste para 2012 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2005 – 2006 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2005 – 2006 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2006 – 2007 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2006 – 2007 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2008 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2008 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2008 – Revisão English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2009 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2009 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2010 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2010 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2010 – Livro 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 1 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 2 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 3 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 4 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 5 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2011 – Livro 6 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 1 Panorama Orçamental English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 2 Planos Anuais de Acção English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 3 Distritos English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 4a Rúbricas Orçamentais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 4b Rúbricas Orçamentais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 5 Parceiros de Desenvolvimento English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento 2012 – Livro 6 Fundos Especiais English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Orçamento do Estado 2011 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian
Rectificativo Orçamento 2012 English |  Portuguese |  Tetum |  Indonesian

FACEBOOK

Publikasaun MDI