Komunidade Aldeia Luturu Kontinua Halo Rezisténsia Hasoru Distánsia Dook Atu Asesu Bee Mos

Situasaun jerál Aldeia 

Luturu Bazeia ba ekipa MDI ninia vizitasaun ba Municipiu Lautein Postu Luro Suku Wairoke Aldeia Luturu hó ninia total uma kain 64 no total populasaun ema na’in 100, ne’ebé hahú tinan 1999 to’o ohin loron seidauk asesu dezenvolvimentu infrastrutura báziku husi Estadu Timor – Leste. infrastrutura sira mak hanesan bee mos, Postu Saúde, uma eskola, eletrisidade no Estrada. Mezmu Aldeia Luturu direitu la asesu dezenvolvimentu infrastrutura báziku, maibé bainhira komunidade ho total ema na’in 100 hakarak atu asesu tenke lao entre distánsia kilómetru 5 to’o 6 mak foin asesu Postu Saude no uma eskola.
Komunidade Aldeia Luturu hó total Populasaun 100 bainhira asesu be’e mos iha be’e matan tenki funu hasoru sae foho tun foho hó entre distansia ± 600 metru lor –loron. 
Rezultadu ne’e sita bainhira ekipa MDI dada lia hó Senor Joao Asaluturu iha ninia residensia, bainhira Senor Joao Asaluturu hato’o ninia sentimentu katak ukun an ne’e iha sidade Nivel Nasional no Municipiu ami iha area remotas ami sei halo funu hasoru buat hotu. Nomos ninia espresaun hó pergunta katak ami povu ki’ik ninia ukun an lolos mak ida ne’ebé? 
Komunidade Aldeia Luturu Partisipa dezenvolvimentu PNDS 

Komunidade Aldeia Luturu ativu hodi partisipa dezenvolvimentu liu husi implementasaun mekanismu Polítika PNDS no PDIM, hahu iha tinan 2012 to’o 2019, planu perioridade konsege eskoila hanesan be’e mos, estrada no eletrisidade maibe perioridade hirak ne’e nungka pasa iha prosesu verifikasaun tekniku ba Nivel Suku no Postu. Tamba ne’e uma kain 64 senti iha hela evolusaun ba izolasamentu nia laran. 
Ekipa MDI dada lia hó senor Hermenegildo Quintao nudar intelektual tradisional ne’ebé sempre iha korajen makas hodi partisipa dezenvolvimentu iha nivel Suku maibe Aldeia Luturu ninia planu perioridade ne’ebé eskoila nungka pasa iha prosesu tais to’o ohin loron. Senor Hermenegildo Quintao nudar Joven ida ne’ebé iha korajen atu halo mudansa maibe kuinesementu ladun klean ba sistema Polítika dezenvolvimentu liu husi Polítika PNDS, nia konta istoria badak kona ba komunidade ninia partisipasaun programa PNDS iha siklu sosializasaun ba periodu 2020 no Lideransa Aldeia, Delegado Aldeia hó reprezentante komunidade balun partisipa iha prosesu sosializasaun, Parte komunidade balun rona ona planu despeza hó montante $ 31, 800.00 ne’ebé aloka ona liu husi Programa PNDS ba Suku Wairoke ba periodu 2020. Nune’e parte lideransa Aldeia sira nomos reprezentante komunidade eskoila tan perioridade be’e mos no estrada rural. Maibe iha fase verifikasaun detaillu konsege pasa ona perioridade be’e mos nudar opsaun ne’ebé estrategiku liu. Maibe to’o iha prosesu verifikasaun tekniku be’e matan ne’ebé atu kanaliza iha potensia risku amiasa husi mota. 
Observasaun be’e matan Watuina no Boeoma 

Ekipa MDI hafoin rona informasaun husi Senor Hermenegildo Quintao no reprezentante komunidade Aldeia Luturu halao kedan prosesu verifikasaun iha terenu ba data 27 Setembru 2020 hodi halao verifikasaun ba be’e matan Watuina situasaun hatudu laiha risku, tamba entre be’e matan Watuina do’ok malu hó mota Watuina, tuir observasaun katak entre be’e matan no mota ninia natural nune’e kedan desde beila ninia tempu, no be’e matan hó mota lao tuir ninia fatin . 
Senor Pedro Carvalho fó observasaun katak situasaun entre be’e matan no mota laiha mudansa desde tempu Portuguesa to’o ohin loron. Nune’e mos senor Pedro Carvalho konta istoria katak be’e matan Watuina iha tinan 30 liu ba be’e matan Watuina ninia kapasidade makas bainhira komunidade sira sei utliza no sei hamos kada periodu. Maibe kuaze tinan 30 ba kotuk komunidade la utiliza ona no deskonfia ai-tahan no rai mak taka ona, maibe bainhira hamos ona be’e matan ne’e ninia kapasidade sei makas. Senor Pedro Carvalho mos fó observasaun katak be’e ne’ebé mosu iha mota Watuina laran ne’e mai husi be’e matan Watuina tamba mota Watuina ne’e mota Provizoriu bainhira laiha udan . 
Rezultadu kapasidade be’e matan Watuina no Boeoma 

Entre ekipa MDI no Reprezentante komunidade mos kolekta informasaun kona ba kapasidade be’e matan Watuina hó ninia forsa debitu tuda detiku 9 to’o 10 hetan litru 1 signifika minute 1 hetan litru 6 X minute 60, hetan litru 360 . No litru 360 x oras 24 = hetan litru 8460 . bainhira kanaliza Potensia be’e matan Watuina, ninia potensia atu halao kanalizasaun hó sistema grafitasaun tamba Possisaun be’e matan iha foho leten no komunidade hela fatin iha rai tetuk ka (dataran rendah) . no entre distansia be’e matan Watuina no komunidade ninia hela fatin tuir dadus survey distansia ± metru 981. 
Ekipa MDI no reprezentante komunidade kontinua identifika no kolekta informasaun ba be’e matan Boeoma pretense Aldeia Luturu, Estimasaun distansia entre be’e matan Boeoma ba komunidade ninia hela fatin ± distansia metru 600, Possisaun be’e matan iha foho leten no hela fatin komunidade iha tetuk (dataran rendah), be’e matan refere ninia forsa debitu tuda hó detiku 3 to’o 4 hetan litru 1 , signifika minute 1 hetan litru 20 x minute 60 hetan litru 1200 x oras 24 = litru 28,800. 
Senor Antonio Pereira mos fó ninia observasaun kona ba kapasidade be’e matan boeoma, katak iha tempu uluk no agora be’e matan Boeoma nungka maran no ninia potensia sei utiliza halao natar no halao kreatividade agrikultor oi –oin. 
Situasaun be’e matan Watuina no Boeoma iha potensia fisiku bele fó benevisiu ba kondisaun sosiu ekonomia. Exemplu Estimasaun forsa akumulasaun debitu bele distribui ba populasaun 500 husi Estimasaun potensia kuantidade be’e litru 28,800/oras 24 nia laran. Maibe total kuantidade populasaun Aldeia Luturu iha 100 pessoas. Signifika kuantidade be’e bo’ot liu hó total konsumu no be’e restu sei dezenvolve ba potensia kreatividade ekonómiku uma kain ninia. 
Mesmu situasaun terenu kona ba be’e matan Watuina no boeoma iha potensia estrategiku no ekonómiku liu hodi dezenvolve maibe dezavius hasoru sistema birokrasia no prosesamentu jestaun operasional sempre sai dezavius ba komunidade Aldeia Luturu. Tamba ne’e oportunidade tebes bainhira hasoru malu hó ekipa MDI hodi husu ajuda atu kanaliza ninia informasaun refere ba parte kompetente sira ne’ebé jere polítika PNDS tantu iha Postu, Municipiu no Nasional salenta Joao Asaluturu 
Rekomendasaun 
  • Rekomenda ba Sekretariadu PNDS Nasional atu halo verfikasaun justu ba potensia estrategiku planu perioridade be’e mos Suku Wairoke Aldeia Luturu iha Municipiu Lautein Postu Luro ;
  • Rekomenda ba FTPA (Fasilitator Tekniku Postu Administrativu ) Postu Luro Municipiu Lautein ninia disponivel bele halo reverifikasaun informasaun partisipativu kona ba planu perioridade be’e mos ne’ebé eskoila ona husi komunidade iha Suku Wairoke Aldeia Luturu; no
  • Rekomenda ba Konsellu Suku Wairoke atu hato’o informasaun hó justu ba parte tekniku sira atu nune’e parte tekniku sira iha referensia adekuadu hodi halo analizasaun ba perioridade ne’ebé eskoila ona husi komunidade Aldeia Luturu.

Ekipa MDI aprezenta Rezultadu deskobrementu husi implementasaun polítika infrastrutura iha Timor-Leste ba Assessor Asuntu Polítika Boa Governasaun


Ekipa MDI aprezenta Rezultadu deskobrementu husi implementasaun polítika infrastrutura iha Timor-Leste ba Assessor Asuntu Polítika Boa Governasaun Ekipa MDI Aprezenta Rezultadu Akompañamentu husi MDI, ba implementasaun polítika infrastrutura liu husi programa PNDS, PDIM, Mega Projetu sira ne’ebé implementa iha Likisa Manatuto, Covalima inklui Região Oe – Cusse. 
Rezultadu deskobrementu husi MDI ba dezenvolvimentu Polítika infrastrutura sira, balun iha ona prestasaun di’ak maibé konstrusaun balun ninia implementasaun mekanizmu liu husi dezeñu planu seidauk hatudu valor dezenvolvimentu inkluzivu no implementasaun konstrusaun fíziku seidauk integradu. 
Tamba ne’e MDI estabelese modelu aproximasaun Mapeamentu Partisipativu, hodi apoiu ba ekipa MDI atu bele hatene kle’an situasaun Suku no bele hatene klasifikasaun planu prioridade sira ne’ebé integradu no inkluzivu, husi estabelesimentu modelu mapeamentu partisipativu implementa ona iha Munisipiu Covalima, Likisa, Oecusse no Manatuto. 
Ho rezultadu akompañamentu hirak ne’e iha data 30 Setembru 2020 aprezenta iha Ministériu Obras Públiku ba Asuntu Polítika Boa Governasaun, Assessor Sr. Jorge Teme. No rezultadu aprezentasaun Sr. Jorge Teme fó apresiasaun ba rezultadu monitoriamentu ba polítika infrastrutura no rezultadu situasaun Suku sira ne’ebé liga mós ba degradasaun rai. 
Sr. Jorge Teme triste hare rezultadu deskobrementu kona ba degradasaun rai iha Suku Lisadila no Guico,

Sr. Jorge Teme konsiente tebes kondisaun Suku rua refere tamba iha esperiénsia ba Suku rua refere bainhira sei tur iha banku Universidade halo estájiu. 
Assessor Ministro Obras Públiku ba Asuntu Polítika Boa Governasaun mos halo apresiasaun katak rezultadu refere ajuda tebes ba parte ministeriu obras Públiku hodi bele halo intervensaun hó justu tanba dadus situasaun Suku rua hatudu faktu sira ne’ebé konvensidu.
Nune’e rezultadu hirak ne’e Assessor Ministru Obras Publiku ba Asuntu Boa Governasaun Sr. Jorge Teme promote sei aprezenta rezultadu sira ne’e ba Exelénsia Ministru Obras Públiku Sr. Salvador Soares dos Reis Pires. Iha soru-mutu naruk ne’e ekipa MDI mos aprezenta rezultadu intervensaun kona ba situasaun degradasaun rai iha Suku Lisadila, Guico, Taroman no Lalisuk. hó rezultadu intervensaun ba situasaun degradasaun rai hó aproximasaun prevensaun no protesaun ba meu ambiente hó metodolojia “to’os Permanente Integradu” modelu refere establese ona iha Suku 3 area 5 mak hanesan (Taroman, Lalisuk, Guico, Caicasabou no Lisadila). Implementasaun modelu fó ona impaktu rendimentu ba membru Grupu sira hó montante osan entre $ 1000.00 to’o $ 2500.00. 
Apresiasaun husi Sr. Jorge Teme kona ba implementasaun modelu to’os permanente ne’ebé implementa husi MDI no iha ona impaktu rendimentu ba membru grupu komunidade , Ideia simples ne’e mak subtansial husi dezenvolvimentu ne’e rasik, no hatutan tan katak idea hirak ne’e labele lakon iha dalan klaran, maibe tenki hetan korajen husi entidade sira hotu–hotu no komunidade sira iha area remota sira atu bele Kulturaliza métodu ne’ebé ekipa MDI implementa ona iha Suku tarjetu sira. 

Públika iha Dili, 30 Setembru 2020

Komunidade Suku Cuiña balun seidauk hatene mekanizmu eskola planu prioridade Suku

Polítika PNDS iha ninia definisaun rasik kona ba partisipasaun komunidade iha implementasaun mekanizmu, ne’ebé hatuur tia ona, iha regimentu geral Art. 4 alínea (A, B no G), ne’ebé valorize partisipasaun komunidade ba prosesu eskolla planu prioridade Suku. 

Prinsipiu Polítika PNDS klaru ona hodi orienta ninia implementasaun mekanizmu polítika maibé, komunidade iha Suku Cuiña seidauk partisipa másimu iha prosesu eskolla planu prioridade Suku.  Situasaun partisipasaun ba implementasaun polítika PNDS iha Suku Cuiña, bainhira ekipa MDI implementa atividade entrevista no focus diskusaun grupu no maioria partisipante sira hato’o katak seidauk hatene kona ba sistema eskolla planu prioridade Suku. Bazeia ba observasaun ekipa MDI komunidade menus koñesimentu kona ba sistema eskolla planu prioridade Suku, situasaun refere ninia efeitu ba planu prioridade Suku ladún apropriadu. Nomos sei afeta ba prestasaun rejimentu jerál Art. 4 Alinea (A, B no G).  Bainhira ekipa MDI verifika rezultadu implementasaun konstrusaun fíziku iha Suku Cuiña, komunidade iha Aldeia Noafafo, bairo Sonamnasi no Biseo susar asesu ba bee mos no Postu Saúde.

Situasaun Jerál Komunidade Suku Cuiña Aldeia Noafafo no Noapai

Komunidade Aldeia Noafafo ho total populasaun 1045 hó total feto 549 no mane 496 nune’e mós uma kain 207, nomos Aldeia Noapai ho populasaun 789 ho total Feto 373 no Mane 416 nune’e mós uma kain 166. Husi númeru populasaun mensiona inklui mós númeru populasaun husi Bairro Sonamnasi no biseo ne’ebé ekipa MDI vizita bá.  Bazeia istória komunidade husi bairru sonamnasi no Biseo hato’o katak iha tempu bailoro naruk bee menus tebes, nune’e situasaun refere obriga komunidade ne’ebé iha forsa sei dudu karosa hodi asesu bee matan ne’ebé dook husi hela fatin no komunidade ne’ebé idade avansadu ona difisil atu Lao ba fatin do’ok.  

Bazeia bá imajen sorin hatudu bee matan besik maran ona no alin sira bainhira kuru bee, sira sei hein malu, nomos bee ne’ebé sira kuru ladún saudavel ba sira nia saúde. Maibé komunidade sira laiha alternativu seluk hodi bele hetan bee matan ne’ebé saudavel liu. 

Istória seluk kona bá situasaun Saúde iha Bairo sonamnasi no Biseo hato’o katak bainhira komunidade enfrenta moras iha tempu udan no mota tun difisil tebes atu asesu ba Postu Saúde, tanba entre hela fatin komunidade no Postu saúde dook liu Estimasaun distánsia ± 8 kilómetru no sei hakat ba mota. Bainhira tempu udan komunidade sira hein de’it bainhira mota normaliza fila fali mak bele hakat, no balun moras todan husu solidariedade ba malu liu husi hulan malu hodi asesu ba Postu saúde.

Iha situasaun seluk kondisaun fisiku uma eskola ne’ebé ho uma tali no ninia didin ho bebak ne’ebé a’at ona no uma refere sobu ona, nune’e obriga mestre sira buka alternativu hodi jere kuantidade alunu sira husi primeiru anu no segundu anu utiliza sala Ida de’it. Fatin eskola mos bainhira tempu udan boot bee tama ba eskola no iha ambiente eskola mós tahu hotu nune’e afeta ba ambiente ezersísiu adisionál alunu sira ninia.  

Bainhira ekipa MDI dada lia ho reprezentante komunidade situasaun hirak ne’e hato’o ona ba parte kompetente Governu Rejional no Nasional liu –liu ba diresaun Governu relevante maibé seidauk follow up nune’e kondisaun refere kontinua eziste. 

 refere komunidade mós eskolla ona ba implementasaun mekanizmu Polítika PNDS liu husi prosesu sosializasaun maibé situasaun refere seidauk bele realiza tanba despeza polítika orsamentu ne’ebé aloka menus liu hodi bele responde ba frekuénsia prioridade sira hatán husi Koordenadór PNDS Região Oe –Cusse.    

 Rekomendasaun 

  • Rekomenda ba Parlamentu Nasional hodi halo revizaun ba polítika númeru orsamentu ne’ebé define iha rejimentu polítika PNDS;
  • Rekomenda ba Prezidente Autoridade RAEOA atu tau planu prioridade ba konstrusaun fíziku iha Nivel Suku no Aldeia;
  • Rekomenda ba Sekretariadu Nasional atu halo verifikasaun ba poténsia prioridade sira ne’ebé identifika ona iha Nivel Suku no Aldeia.   


FACEBOOK

Publikasaun MDI