Social Audit research on the implementation of Uma Kbi'it Laek (UKL) program


The Mata Dalan Institute team launched another report on Social Audit research on the implementation of Uma Kbi'it Laek (UKL) program. The MDI team was the one design of the research methodology, data survey, data analysis, data interpretation, validation in villages, meeting with PNDS secretariat and His excellency Prime Minister's in which finally, MDI could come to produce the report. The activity was funded by the Social Audit Unit- the Office of the Prime Minister. Below is the link of the research report:


Ekipa MDI no Gabineti UAS halaó audensia hó DGDR no DN-ST.PNDS

Objetivu hosi sorumutu, entre MDI, UAS, DGDR no DN-ST.PNDS, hodi halao konfirmasaun kona ba rezultadu descobrementu preliminariu ne’ebé ekipa MDI descobre, liu hosi Prosesu Auditoria social, iha implementasaun mekanismu UKL ba Suku Assubilitoho, Namulesu, Lakumesak, Sana – nain, Lisadila no Guisu. 
Rezultadu descobrementu preliminariu ne’ebé ekipa MDI konfirma liu hosi aprezentasaun ba Gabineti Diresaun Geral Dezenvolvimentu Rural no Diresaun Nasional Secreariadu PNDS kona ba Susesu no dezavius sira ne’ebé infrenta iha prosesu implementasaun mekanismu UKL periodu 2021. 
Núne’e parte ekipa MDI kongratula progresu implementasaun UKL ba 424 Sukus, no Ekipa MDI mós sugere hodi tau matan masimu ba dezavius implementasaun mekanismu sira liu –liu ba mekanismu tekniku iha kampu. Susesu nia ezemplu hanesan Partisipasaun Grupu feto hó númeru bo’ot kompara hó grupu mane, ba implementasaun mekanismu planeamentu UKL hó prosesu identifikasaun no determinasaun ba EKL iha Nivel Suku no Aldeia. Dezavius nia ezemplu mak mplementasaun sistema insentivu ne’ebé ki’ik, implementasaun métodu random ba númeru EKL no médida uma ne’ebé partisipantes hosi Suku 6 sei preokupa. 
Hosi rezultadu konfirmasaun ne’e Parte DN – ST.PNDS no DGDR agradese ba descobrementu preliminariu kona ba implementasaun mekanismu UKL, no rekuinese dezavius ne’ebé sei infrenta iha implementasaun mekanismu UKL, no DN – ST.PNDS hó DGDR halao klarifikasaun kona ba dezavius no obstaklu sira, rezultadu ne’e DN- ST .PNDS klarifika kona ba implementasaun insentivu ki’ik ba EJS sira, hahú iha ona mudansa motante insentivu aktual deferente hó sistema insentivu uluk nian. Núne’e mós ekipa halao klarifikasaun kona ba hari’i medida uma ne’ebé ki’ik hó razaun estimasaun integradu kona ba distansia konstrusaun no folin material konstrusaun ne’ebé influensia, estimasaun motante osan ne’ebé aloka ba UKL konsidera ki’ik, nune’e parte tekniku sira halao definisaun bazeia ba motante osan no analizasaun kustu operasional, no situasaun hirak ne’e hotu parte tekniku sira konklui medida ne’ebé defini ona iha Mata dalan UKL nian. 
Sorin seluk parte DGDR mós klarifika kona ba dezavius ne’ebé aprezenta hosi ekipa MDI, hó rezultadu klarifikasaun hato’o katak implementasaun mata dalan UKL ne’e prosesu pilotu ida ne’ebé espera sei tau konsiderasaun hodi halao discusaun diak liu tan ba futuru. Hatutan mós katak alein de implementasaun métodu foin insiu, husu ba MDI atu halao asaun kontrolu liu hosi monitorizasaun bebeik nune’e fó evaluasaun ba implementasaun mekanismu sira nune’e espera iha futuru bele hadia diak liu tan. 
Iha rezultadu audensia ne’e parte Gabineti UAS, Senora Koordenador Sonia Leite, relata kona ba lalaok Auditoria Social hó ninia benevisiu sira, ba Dezempeña mekanismu servisu institusional no mekanismu tekniku sira ne’ebé halao iha kampu. Núne’e mós koordenadora UAS, aprezenta parseiru sira ne’ebé halo kooperasaun hodi halao prosesu auditoria Social ba programa Governu VIII iha periodu 2021 . 
Sorumutu ne’ebé halao ba loron tersa feira dia 01 Juínó 2021 fatin iha Edifisiu MAE, rezultadu refere amigavel tebes tamba, MDI no MAE liu hosi Diresaun PNDS no Diresaun Geral Dezenvolvimentu Rural nia kooperasaun laos foin akontese maibe kleur tebes ona kooperasaun refere. No DGDR sei halao tentativa oinsa Parte DGDR no Sosiedade Sivil persija halao sorumutu hó regular, núne’e regularmente update situasaun aktual ligasaun hó dezenvolvimentu rural ninia.

Komunidade Suku Cuiña balun seidauk hatene mekanizmu eskola planu prioridade Suku

Polítika PNDS iha ninia definisaun rasik kona ba partisipasaun komunidade iha implementasaun mekanizmu, ne’ebé hatuur tia ona, iha regimentu geral Art. 4 alínea (A, B no G), ne’ebé valorize partisipasaun komunidade ba prosesu eskolla planu prioridade Suku. 

Prinsipiu Polítika PNDS klaru ona hodi orienta ninia implementasaun mekanizmu polítika maibé, komunidade iha Suku Cuiña seidauk partisipa másimu iha prosesu eskolla planu prioridade Suku.  Situasaun partisipasaun ba implementasaun polítika PNDS iha Suku Cuiña, bainhira ekipa MDI implementa atividade entrevista no focus diskusaun grupu no maioria partisipante sira hato’o katak seidauk hatene kona ba sistema eskolla planu prioridade Suku. Bazeia ba observasaun ekipa MDI komunidade menus koñesimentu kona ba sistema eskolla planu prioridade Suku, situasaun refere ninia efeitu ba planu prioridade Suku ladún apropriadu. Nomos sei afeta ba prestasaun rejimentu jerál Art. 4 Alinea (A, B no G).  Bainhira ekipa MDI verifika rezultadu implementasaun konstrusaun fíziku iha Suku Cuiña, komunidade iha Aldeia Noafafo, bairo Sonamnasi no Biseo susar asesu ba bee mos no Postu Saúde.

Situasaun Jerál Komunidade Suku Cuiña Aldeia Noafafo no Noapai

Komunidade Aldeia Noafafo ho total populasaun 1045 hó total feto 549 no mane 496 nune’e mós uma kain 207, nomos Aldeia Noapai ho populasaun 789 ho total Feto 373 no Mane 416 nune’e mós uma kain 166. Husi númeru populasaun mensiona inklui mós númeru populasaun husi Bairro Sonamnasi no biseo ne’ebé ekipa MDI vizita bá.  Bazeia istória komunidade husi bairru sonamnasi no Biseo hato’o katak iha tempu bailoro naruk bee menus tebes, nune’e situasaun refere obriga komunidade ne’ebé iha forsa sei dudu karosa hodi asesu bee matan ne’ebé dook husi hela fatin no komunidade ne’ebé idade avansadu ona difisil atu Lao ba fatin do’ok.  

Bazeia bá imajen sorin hatudu bee matan besik maran ona no alin sira bainhira kuru bee, sira sei hein malu, nomos bee ne’ebé sira kuru ladún saudavel ba sira nia saúde. Maibé komunidade sira laiha alternativu seluk hodi bele hetan bee matan ne’ebé saudavel liu. 

Istória seluk kona bá situasaun Saúde iha Bairo sonamnasi no Biseo hato’o katak bainhira komunidade enfrenta moras iha tempu udan no mota tun difisil tebes atu asesu ba Postu Saúde, tanba entre hela fatin komunidade no Postu saúde dook liu Estimasaun distánsia ± 8 kilómetru no sei hakat ba mota. Bainhira tempu udan komunidade sira hein de’it bainhira mota normaliza fila fali mak bele hakat, no balun moras todan husu solidariedade ba malu liu husi hulan malu hodi asesu ba Postu saúde.

Iha situasaun seluk kondisaun fisiku uma eskola ne’ebé ho uma tali no ninia didin ho bebak ne’ebé a’at ona no uma refere sobu ona, nune’e obriga mestre sira buka alternativu hodi jere kuantidade alunu sira husi primeiru anu no segundu anu utiliza sala Ida de’it. Fatin eskola mos bainhira tempu udan boot bee tama ba eskola no iha ambiente eskola mós tahu hotu nune’e afeta ba ambiente ezersísiu adisionál alunu sira ninia.  

Bainhira ekipa MDI dada lia ho reprezentante komunidade situasaun hirak ne’e hato’o ona ba parte kompetente Governu Rejional no Nasional liu –liu ba diresaun Governu relevante maibé seidauk follow up nune’e kondisaun refere kontinua eziste. 

 refere komunidade mós eskolla ona ba implementasaun mekanizmu Polítika PNDS liu husi prosesu sosializasaun maibé situasaun refere seidauk bele realiza tanba despeza polítika orsamentu ne’ebé aloka menus liu hodi bele responde ba frekuénsia prioridade sira hatán husi Koordenadór PNDS Região Oe –Cusse.    

 Rekomendasaun 

  • Rekomenda ba Parlamentu Nasional hodi halo revizaun ba polítika númeru orsamentu ne’ebé define iha rejimentu polítika PNDS;
  • Rekomenda ba Prezidente Autoridade RAEOA atu tau planu prioridade ba konstrusaun fíziku iha Nivel Suku no Aldeia;
  • Rekomenda ba Sekretariadu Nasional atu halo verifikasaun ba poténsia prioridade sira ne’ebé identifika ona iha Nivel Suku no Aldeia.   


Materia Aprejentasaun Auditoria Sosial


Materia Aprejentasaun Auditoria Sosial husi MDI iha Konferensia Nasional – Auditoria Social iha loron 19 Outobru 2016 bele download iha ne'e

 
https://www.dropbox.com/s/icfabw1mlg2c2o3/Revizaun-Materia-Apresentasaun-MDI.pptx?dl=0

MDI nia resultadu Monitorizasaun PNDS

 MDI nia resultadu Monitorizasaun PNDS


 Download MDI nia resultadu Monitorizasaun PNDS iha link ne'e
https://www.dropbox.com/sh/z3vzhq3q6copt05/AABib9DtAhNLIi2Zm0JX81dBa?dl=0



FACEBOOK

Publikasaun MDI